Kõige esmasemalt sisaldab päevik treeningu iseloomu: spordiala, treeninguaega, –kohta ja –kestust ning läbitud distantsi.
Läbitud jooksu-, suusa-, jalgrattasõidu-, kõnni- või sõudeergomeetri kilomeetrite (kasutage soovitavalt lühendeid J, S, R, K, Se) ning kogu distantsi läbimiseks kulunud aja ehk kestuse põhjal arvutab Trimmi programm treeningul kulutatud kilokalorite hulga.
Treeningu detailsemal ülesmärkimisel võib lisada: eri distantside ja/või lõikude pikkuse ja/või kestuse ja koguarvu, nende läbimise kiiruse, lõikude vahelise puhkepausi kestuse ja tegevuse puhkepausi ajal, hüpete koguarvu või metraaži, kehalise ettevalmistuse treeninguvahendid (näiteks harjutused eri lihasrühmade tugevdamiseks: kõht, selg, käed, jalad jne).
Tagasisideme saamiseks ja põhjalikumaks analüüsiks on vajalikud enesekontrolli ja kehalise seisundi andmed, treeningukoormuse, enesetunde ja une hindamine, märkmed ümbritsevate olude ja ilmastiku kohta.
Enesekontrollist ja kehalisest seisundist: pulsisagedus hommikul ärgates ja õhtul uinumise eel ning pärast koormust, pulsikella abil saate teada ka treeningu keskmise pulsi. Samuti fikseerige kehakaal, tervisehäired, vigastused, haigused, vajadusel ka vitamiinide ja taastumisvahendite kasutamine.
Enesetunde ja treeningutahte hindamisest: hinnake lühidalt, kas pingutus oli kerge, mõõdukas või raske, kas pidite end väsimusega võideldes sundima või olite valmis rohkemgi harjutama. Samuti võiks kirja panna une pikkuse ning hinnata une ja söögiisu kvaliteeti. Vajadusel kirjeldage toitumist, kui see erines tavapärasest ja mõjutas teie enesetunnet.
Ümbritsevatest oludest: maastiku eripära, raja seisukord, kasutatud varustus, treeningukaaslased.
Ilmastikust: temperatuur, õhuniiskus, tuul (vastu- või pärituul), päike jms.